Ukulawulwa Kwezinto Eziphilayo Zezinambuzane Zezitshalo

Ukulawulwa Kwezinto Eziphilayo Zezinambuzane Zezitshalo

Ukulawulwa kwezinambuzane eziphilayo kuyindlela yokuphatha izinambuzane zezitshalo (OPT) esebenzisa izitha zemvelo ukucindezela izinambuzane ezingaphansi komkhawulo wokulahlekelwa komnotho. Ngokungafani nokulawulwa kwamakhemikhali, okuncike ezibulala-zinambuzane zokwenziwa, ukulawulwa kwezinto eziphilayo kugcizelela ibhalansi ye-ecosystem, ukukhiqizwa kwezolimo okusimeme, kanye nokuphepha kokudla nemvelo. Emongweni wezolimo zanamuhla, ezibhekene nezinselele zokumelana nezibulala-zinambuzane, ukuwohloka kwenhlabathi, kanye nokukhathazeka ngezinsalela ezitshalweni, ukulawulwa kwezinto eziphilayo kuyinsika ebalulekile yokuphathwa kwezinambuzane okuhlanganisiwe (IPM).

Imiqondo eyisisekelo kanye nezinhloso zokulawula izinto eziphilayo

Kalula nje, ukulawulwa kwezinto eziphilayo kusebenzisa ubudlelwano bemvelo "bokudla okudliwayo" noma "bomuntu obangela izifo" ukunciphisa ingcindezi yezinambuzane. Umgomo omkhulu akukhona ukuqeda izinambuzane ngokuphelele, kodwa kunalokho ukugcina inani lezinambuzane emazingeni angabangela umonakalo omkhulu. Endaweni yezolimo elinganiselayo, izitha zemvelo njengezilwane ezidla ezinye, ama-parasitoid, kanye namagciwane ezinambuzane zingalawula ukukhula kwezinambuzane ngokwemvelo. Inselele iwukuthi izindawo zezolimo ezibanzi zivame ukuba zimpofu ngokwezinto eziphilayo, okuholela ekunciphiseni kwezitha zemvelo kanye nokwanda kwenani lezinambuzane okungenzeka. Ukulawulwa kwezinto eziphilayo kuhlose "ukubuyisela" lo msebenzi wokulawula wemvelo.

Izinhlobo zama-ejenti okulawula izinto eziphilayo

Izinto zokulawula izinto eziphilayo ngokuvamile zihlukaniswe ngamaqembu amathathu amakhulu: izilwane ezidla ezinye izilwane, ama-parasitoid, kanye namagciwane. Ngayinye isebenza ngendlela ehlukile futhi ifanelekela izinambuzane ezithile.

1. Isilwane esidla ezinye izilwane
Izilwane ezidla ezinye izilwane eziphilayo ezidla izinambuzane ngqo. Izibonelo ezivamile emasimini ezolimo zifaka phakathi amabhungane angowesifazane, adla ama-aphid; izicabucabu, ama-ladybug adla ezinye izilwane, kanye nama-dragonflies, adla izinambuzane ezincane. Izilwane ezidla ezinye izilwane ngokuvamile zidla izinambuzane eziningi ngazinye phakathi nokuphila kwazo. Ngakho-ke, izilwane ezidla ezinye izilwane ziyasebenza ekucindezeleni izinambuzane eziningi, ikakhulukazi ezigabeni ze-nymph noma zama-larval.

FUNDA  Indlela yokukhetha izitshalo zezitshalo

2. Ama-parasitoid
Ama-parasitoid ngokuvamile ayizinambuzane ezincane (ngokuvamile ezivela ku-Hymenoptera, njenge-parasitoid wasps) ezibeka amaqanda emzimbeni noma emaqandeni ezinambuzane. Izibungu zama-parasitoid bese zikhula futhi zondle umnini wazo kuze kube yilapho umninizo efa. Isibonelo esivame ukusetshenziswa yi-Trichogramma (i-egg parasitoid) ukulawula izibungu emmbileni, elayisi, noma emmobeni. Ama-parasitoid anenzuzo yokucacisa okuphezulu kwezinambuzane eziqondiwe, okwenza ziphephe kakhulu ezintweni eziphilayo ezingezona eziqondiwe.

3. Izinambuzane ezibangela izifo (amagciwane)
Leli qembu lihlanganisa isikhunta, amabhaktheriya, amagciwane, kanye nama-nematode angabangela izifo ezinambuzaneni. Izibonelo ezaziwayo yi-bacterium Bacillus thuringiensis (Bt), ekhiqiza ubuthi obuthile be-Lepidoptera larvae (izibungu), isikhunta esibangela izifo ezifana ne-Beauveria bassiana kanye ne-Metarhizium anisopliae, kanye ne-virus NPV (Nuclear Polyhedrosis Virus) ehlasela izinhlobo eziningana zezibungu. Ama-microbial agents avame ukwenziwa abe yi-bioinsecticide ngoba angakhiqizwa futhi asetshenziswe njengezibulala-zinambuzane, kuyilapho ehlala enobungane kakhulu nemvelo.

Amasu okusebenzisa ukulawula kwezinto eziphilayo

Empeleni, ukulawulwa kwezinto eziphilayo kungasetshenziswa ngamasu amaningana ayinhloko:

1. Ukulondolozwa kwezitha zemvelo
Lena yindlela "yemvelo" kakhulu futhi ngokuvamile isinyathelo sokuqala. Iphuzu liwukuvikela izitha zemvelo esezikhona kakade ensimini ukuze kuqiniswe inani lazo. Lokhu kuhlanganisa ukunciphisa ukusetshenziswa kwezibulala-zinambuzane ezibanzi, ukukhetha izibulala-zinambuzane ezikhethiwe uma kudingeka, ukuhlinzeka ngezindawo zokuhlala ezifana ne-refugia (izitshalo eziqhakazayo ezihlinzeka nge-nectar kanye ne-pollen), kanye nokugcina ukuhlukahluka kwezitshalo ensimini. Izibonelo ze-refugia ezivame ukusetshenziswa kwezinye izinhlelo zokulima zifaka phakathi ama-sunflower, ama-marigold, noma ezinye izitshalo ezincane eziqhakazayo eziheha ama-parasitoid kanye nezilwane ezidla ezinye izilwane.

2. Ukwandiswa (ukukhululwa kwezitha zemvelo)
Ukwanda kutholakala ngokwandisa inani lezitha zemvelo ngokukhishwa ngobuningi. Ukukhishwa kungaba ukugoma (inani elincane ukwakha inani labantu) noma ukugcwala (inani elikhulu ukuze kube nomphumela osheshayo). Isibonelo, ukukhishwa ngezikhathi ezithile kwe-Trichogramma emasimini ommbila kucindezela izimbobo zezindlebe. Ezindlini zokugcina izithombo zezitshalo zezitshalo, ukukhishwa kwezibungu ezithile ezidla ezinye izilwane noma amabhungane nakho kuyinto evamile.

FUNDA  Amasu okonga amanzi kwezolimo

3. Isingeniso (esivamile)
Leli cebo lisetshenziswa lapho isinambuzane esihlaselayo singena endaweni entsha ngaphandle kwezitha zemvelo ezanele. Izitha zemvelo ezivela endaweni yaso zingethulwa ngemuva kokuhlolwa okuqinile ukuze kugwenywe imiphumela emisha yezemvelo. Le ndlela iye yaphumelela ezimweni eziningana emhlabeni jikelele, kodwa idinga ucwaningo olubanzi, imithetho eqinile, kanye nokuqapha okuqhubekayo.

Izinzuzo zokulawulwa kwezinto eziphilayo

Ukulawulwa kwezinto eziphilayo kunezinzuzo eziningana ezenza kube yinto efanele kwezolimo eziqhubekayo. Okokuqala, ingozi yezinsalela eziyingozi ezitshalweni iphansi kakhulu, ngaleyo ndlela isekele ukuvikeleka kokudla. Okwesibili, izitha zemvelo zingazala futhi zibe nemiphumela ehlala isikhathi eside, ikakhulukazi uma ukulondolozwa kwendawo yokuhlala kwenziwa ngempumelelo. Okwesithathu, ukulawulwa kwezinto eziphilayo kusiza ekunciphiseni ukuvela kokumelana nezinambuzane ngoba izindlela zayo zokulawula zihlukahlukene kakhulu kunezomuthi wokubulala izinambuzane owodwa. Okwesine, le ndlela isekela impilo ye-ecosystem: inani lezinambuzane ezithutha impova, izinto eziphilayo zomhlabathi, nezinye izitha zemvelo zivame ukuba namandla kakhulu.

Ukulinganiselwa kanye nezinselele ensimini

Naphezu kwesithembiso sayo, ukulawulwa kwezinto eziphilayo kunezinselele. Ukusebenza kwayo kungathinteka yisimo sezulu, umswakama, kanye nezimo ze-microclimatic. Isibonelo, isikhunta esibangela izifo ezibangelwa amagciwane sivame ukudinga amazinga athile omswakama ukuze kuhlume kahle i-spore. Ngaphezu kwalokho, ukulawulwa kwezinto eziphilayo ngokuvamile kusebenza kancane kakhulu kunezibulala-zinambuzane zamakhemikhali, okudinga ukuqapha njalo kanye nezinyathelo zokuvimbela. Ezinye izinselele zifaka phakathi ukutholakala kwezinto eziphilayo ezisezingeni eliphezulu, izindlela zokusebenzisa ezifanele, kanye nolwazi lwabalimi ngokuhlonza izitha ezibangela izinambuzane kanye nemvelo. Uma izibulala-zinambuzane zisasetshenziswa ngokungakhethi, izitha zemvelo zingaphela, futhi izinhlelo zokulawula izinto eziphilayo zingahluleka.

Ukuhlanganiswa Kokuphathwa Kwezinambuzane Okuhlanganisiwe (i-IPM)

Ukulawulwa kwezinto eziphilayo kuba ngcono uma kuhlanganiswa nezinye izingxenye ze-IPM. Ku-IPM, abalimi baqapha inani lezinambuzane, bamise imingcele yokulawula, futhi bakhethe inhlanganisela yezindlela: ezamasiko (ukushintshaniswa kwezitshalo, ukuhlanzwa kwensimu, izinhlobo ezingamelani nezinambuzane), ezemishini (ukubamba, ukuvuna ngesandla), ezezinto eziphilayo (izitha zemvelo), kanye nezamakhemikhali (njengendlela yokugcina neyokukhetha). Lokhu kuhlanganiswa kubalulekile ngoba indlela ngayinye inezinzuzo kanye nokungalungi. Uma isetshenziswa ndawonye, ​​ukuthembela ezibulala-zinambuzane kuyancipha futhi uhlelo lokulima luba luzinzile kakhudlwana.

FUNDA  Ukusetshenziswa kobuchwepheshe be-GIS kwezolimo

Izibonelo zezicelo ezilula abalimi abangayenza

Ezinye izinyathelo ezisebenzayo ezivame ukunconywa ukusekela ukulawulwa kwezinto eziphilayo zifaka: ukutshala ama-refugia ezindongeni noma emaphethelweni amasimu, ukugwema ukufafaza izibulala-zinambuzane ezigabeni zokuqala lapho izilwane ezidla ezinye kanye nama-parasitoid zisebenza, ukusebenzisa izibulala-zinambuzane eziphilayo (isb., lezo eziqukethe i-Bacillus thuringiensis noma i-Beauveria) ngesikhathi esifanele kanye nesikhathi sokufaka, nokugcina insimu ihlanzekile kudoti wezitshalo ongasebenza njengezindawo zokuzalela izinambuzane. Ukubheka njalo kubalulekile—isibonelo, ukuhlola ngaphansi kwamaqabunga ukuze kutholakale amaqanda nama-nymph, noma ukulinganisa ubukhali bokutheleleka kumasampula ezitshalo eziningana ukuze kunqunywe isenzo esidingekayo.

I-Penutup

Ukulawulwa kwezinto eziphilayo kwezinambuzane zezitshalo kuyisisombululo esibaluleke kakhulu sokuhlangabezana nezidingo zezolimo ezikhiqizayo nezinobungani nemvelo. Ngokusebenzisa izilwane ezidla izinambuzane, ama-parasitoid, kanye namagciwane, abalimi bangacindezela ngokwemvelo inani lezinambuzane, banciphise ukusetshenziswa kwezibulala-zinambuzane, futhi balondoloze uhlelo lwezolimo olulinganiselayo. Impumelelo yokulawulwa kwezinto eziphilayo ithonywa kakhulu ukuqonda kwemvelo, ukuqapha insimu, kanye nokuhlanganiswa neminye imikhuba ye-IPM. Uma kusetshenziswa njalo, ukulawulwa kwezinto eziphilayo akusizi nje kuphela ukugcina isivuno sezitshalo kodwa futhi kusekela nokusimama kwezolimo ezizukulwaneni ezizayo.

Shiya amazwana