Isihloko mayelana ne-Poiseuilles equation
Isibalo sikaPoiseuille satholakala nguJean Louis Marie Poiseuille (1799-1869). Njengoba kuchaziwe, uketshezi ngalunye lungabhekwa njengoketshezi olufanele. Uketshezi olufanele alunawo umswakama. Uma sicabanga ukuthi uketshezi olufanele lugeleza epayipini, ingxenye ngayinye yoketshezi ihamba ngesivinini esifanayo (v). Ngokungafani noketshezi olufanele, uketshezi lwangempela esiluthola ekuphileni kwansuku zonke lunomswakama. Ngoba lunomswakama, khona-ke uma lugeleza epayipini, isibonelo, izinga lengxenye ngayinye yoketshezi liyahlukahluka. Ungqimba loketshezi oluphakathi luhamba ngokushesha (v ejulile), ngokuphambene nalokho, ungqimba loketshezi olunamathele epayipini aluhambi (v = 0). Ngakho-ke kusukela maphakathi kuya emaphethelweni epayipi, yonke ingxenye yoketshezi ihamba ngesivinini esihlukile. Ukuze kube lula ukuqonda kwakho, bheka isithombe esingezansi.
Enye yezindlela zokusebenzisa i-equation kaBernoulli ukubala ijubane lokuphuma koketshezi phansi kwesitsha (bheka isithombe).