Ukuphathwa kokucindezeleka ezinhlanzini ezifuywayo

Ukulawulwa Kokucindezeleka Ezinhlanzini Ezifuywayo

Ukucindezeleka ezinhlanzini ezifuywayo kuyimbangela enkulu yokuncipha kokukhula, ukwanda kokuthambekela ezifweni, kanye nekhwalithi yokuvuna ephansi. Ezinhlelweni zokufuya izilwane zasemanzini ezijulile, izinhlanzi zivame ukubhekana nezinguquko zemvelo kanye nokungenelela kwabantu okubangela izimpendulo zokucindezeleka. Ngenxa yokuthi imiphumela ingaba yande—kusukela ekufeni okuzumayo kuya ekwehleni kokusebenza kwesikhathi eside—ukuqonda izimbangela, izimpawu, kanye namasu okuphatha ukucindezeleka kuyisihluthulelo sokufuya izilwane zasemanzini okuphumelelayo.

Ukuqonda ukucindezeleka ezinhlanzini

Ukucindezeleka kuyindlela yokusabela komzimba yezinhlanzi lapho zibhekene nezimo eziphazamisa ibhalansi yemizimba yazo (i-homeostasis). Le mpendulo ihilela ukukhishwa kwama-hormone okucindezeleka njenge-cortisol ne-adrenaline. Esikhathini esifushane, ukucindezeleka kusiza izinhlanzi ukuba ziphile, isibonelo ngokwandisa ukuqaphela namandla. Kodwa-ke, uma ukucindezeleka kuqhubeka (okungapheli), amandla okufanele asetshenziswe ekukhuleni nasekuzaleni asetshenziselwa ukusinda. Yingakho izinhlanzi ezivame ukucindezeleka zivame ukukhula kancane, zibe nesifiso sokudla esinciphile, futhi zisengozini enkulu yezifo.

Ngokuvamile, ukucindezeleka ezinhlanzini ezifuywayo kungahlukaniswa ngezinhlobo ezimbili: ukucindezeleka okukhulu kanye nokucindezeleka okungapheli. Ukucindezeleka okukhulu kwenzeka ngokuzumayo, isibonelo lapho izinhlanzi zivunwa, zithuthwa, noma zishintsha izinga lokushisa ngokuzumayo. Ukucindezeleka okungapheli kwenzeka njalo ngenxa yezimo zemvelo ezimbi, ukuminyana ngokweqile, ikhwalithi yamanzi engazinzile, noma ukudla okungafanele. Ngenkathi ukuphathwa kwalezi zinhlobo ezimbili zokucindezeleka kuhlukile, izimiso eziyisisekelo zokuvimbela ziyafana: ukugcina indawo ezinzile nokunciphisa noma yikuphi ukuziphatha okuphazamisa izinhlanzi.

Izimbangela ezivamile zokucindezeleka ezinhlanzini ezifuywayo

Izinto eziningi zingabangela ukucindezeleka. Enye yezinto ezibaluleke kakhulu ikhwalithi yamanzi. Amapharamitha anjenge-oxygen encibilikisiwe (DO), izinga lokushisa, i-pH, i-ammonia, i-nitrite, kanye ne-turbidity athinta kakhulu induduzo yezinhlanzi. I-DO ephansi ibangela izinhlanzi ukuba ziphefumule phezulu, kuyilapho amazinga aphezulu e-ammonia angalimaza ama-gill futhi acindezele isimiso somzimba sokuzivikela. Izinguquko ezisheshayo zokushisa nazo ziyingozi ngoba izinhlanzi zinobuthi be-poikilothermic, okusho ukuthi i-metabolism yazo incike kakhulu ekushiseni kwamanzi.

FUNDA  Amazinga okusetshenziswa kwezinhlanzi ezindaweni ezahlukene zase-Indonesia

Ubuningi bamasheya amaningi buvame ukuba umthombo wokucindezeleka. Ukuminyana kwandisa ukuncintisana ngokudla, kunciphisa ikhwalithi yamanzi, futhi kwandisa ingozi yokulimala ngenxa yokungqubuzana noma ulaka. Ngisho namanxeba amancane anganikeza ithuba lokungena kwamagciwane. Ngaphezu kwalokho, imikhuba yokuphatha engafanele—njengokudoba okunzima, ukuhamba ngaphandle kokujwayela, noma ukusebenzisa amathuluzi alimaza izinhlanzi—kungaba yizinto ezibangela ukucindezeleka okukhulu.

Ukondla kubaluleke ngokulinganayo. Ukudla okungekuhle, ukondla okungajwayelekile, noma inani elikhulu kungabangela ukucindezeleka. Ukondla ngokweqile kubangela ukuthi ukudla okusele kuqongelelane futhi kubhidlize ikhwalithi yamanzi, kuyilapho ukungadli kahle kungaholela ezinhlanzini ezibuthakathaka nezinolaka. Ngisho nomsindo, ukudlidliza, ukukhanya okukhulu, kanye nomsebenzi wabantu eduze kwechibi kungabangela ukucindezeleka kwezinye izinhlobo ezizwelayo.

Izimpawu zokucindezeleka ezinhlanzini

Ukutholwa kusenesikhathi kokucindezeleka kusiza abalimi ukuvimbela ukulahlekelwa okukhulu. Izimpawu zokucindezeleka zingabonakala ekuziphatheni kwezinhlanzi, esimweni somzimba, kanye nokusebenza kahle kokukhula. Ngokwendlela yokuziphatha, izinhlanzi ezicindezelekile zivame ukubonakala zingaphumuli, zibhukuda ngokungahleliwe, zibuthana emakhoneni echibi, noma zihlala zingenzi lutho futhi zisephansi. Esinye isibonakaliso ukusondela njalo komoya, okungaholela ekulimaleni kwe-DO noma kwe-gill.

Ngokwemvelo, izinhlanzi ezicindezelekile zingabonisa umbala womzimba okhanyayo noma omnyama, ukukhiqizwa kwamafinyila amaningi, amaphiko alimele, izilonda zesikhumba, namehlo agcwele amafu. Isifiso sokudla sivame ukwehla, okuholela ekuchithekeni kokudla ngokweqile. Ezimweni ezimbi kakhulu, izinhlanzi zingabhekana nokufa ngokuzumayo, ikakhulukazi uma ukucindezeleka kuhambisana nekhwalithi yamanzi noma izifo ezingezinhle. Uma ukucindezeleka kuqhubeka isikhathi eside, imiphumela ibonakala ekukhuleni okuhamba kancane, usayizi ongalingani, kanye nezinga eliphansi lokuguqulwa kokudla (FCR).

Amasu okuphatha ukucindezeleka: ukuvimbela kubalulekile

Isu elingcono kakhulu lokulawula ukucindezeleka ukuvimbela ngokuphathwa kahle kokukhuliswa. Isinyathelo sokuqala ukugcina ikhwalithi yamanzi efanele. Ukulinganisa njalo amapharamitha abalulekile njenge-DO, i-pH, izinga lokushisa, i-ammonia, kanye ne-nitrite kufanele kube umkhuba. Umoya owanele, izinguquko zamanzi ezihleliwe, kanye nokuphathwa kokudla okusele kanye nokungcola kuzosiza ekuqiniseni imvelo. Ezinhlelweni eziqinile, ukusetshenziswa kwezihlungi ze-bio noma izinhlelo zokujikeleza kabusha kungaba yisisombululo esisebenzayo.

FUNDA  Ukusungula izinto ezintsha ekukhiqizweni kokudla kwezinhlanzi

Ubuningi bemfuyo kumele bulungiswe ngokuya ngohlobo lwenhlanzi, usayizi wezinhlanzi, kanye nomthamo wamachibi. Abalimi abaningi bayalingeka ukwandisa ubuningi ukuze bandise umkhiqizo, kodwa uma kungalingani nokushintsha komoya, ukuhlunga, kanye namanzi, umphumela uba amazinga okusinda anciphile kanye nokukhula. Ukuphathwa kobuningi obuhle kunciphisa nolaka futhi kwenza kube lula ngezinhlanzi ukuthola ukudla.

Ukuphathwa kokudla nakho kubalulekile. Sebenzisa ukudla okunekhwalithi ephezulu okunomsoco ofanele uhlobo kanye nesigaba sokukhula. Gcina isimiso sokudla esiqhubekayo. Gwema ukuphakela ngokweqile; esikhundleni salokho, qaphela impendulo yokudla kwezinhlanzi bese ulungisa inani ngokufanele. Ngaphansi kwezimo ezithile—isibonelo, ngemva kokudluliselwa noma ngesikhathi sezulu esibi kakhulu—ukuphakela kungancishiswa okwesikhashana ukuvimbela ukwehla kwekhwalithi yamanzi.

Ukusingatha lapho kwenzeka ukucindezeleka okukhulu

Naphezu kwezinyathelo zokuvimbela, ukucindezeleka okukhulu kusengavela, isibonelo ngesikhathi sokuhlunga, ukuthutha, noma ukuvuna. Ezimweni ezinjalo, ukuphathwa okusheshayo nokufanelekile kubalulekile. Ukujwayelana ngesikhathi sokuthutha kubalulekile, ikakhulukazi ekushintsheni kwezinga lokushisa kanye nosawoti. Izinhlanzi zidinga isikhathi sokuzivumelanisa nezimo. Ukusebenzisa izitsha ezihlanzekile, ezingangenisi amanzi kanye nokugwema ukuminyana ngesikhathi sokuthutha kuzonciphisa ingozi yokucindezeleka.

Ngesikhathi sokuthuthwa, kumele kuqinisekiswe ukuthi kutholakala umoya-mpilo owanele. Ekuthuthweni okude, kuvame ukusetshenziswa izinhlelo ze-oxygen ezihlanzekile kanye nokulawula izinga lokushisa. Ukunciphisa umsebenzi wezinhlanzi ngokugcina ukukhanya okuncane nakho kungasiza. Uma izinhlanzi sezifikile, gwema ukuphakela izinhlanzi eziningi ngokushesha; zivumele zilulame futhi uqinisekise ukuthi ikhwalithi yamanzi endaweni yazo entsha izinzile.

Kwezinye izimo, abalimi basebenzisa usawoti (i-NaCl) ngemithamo ethile njengendlela yokwelapha esekelayo ukunciphisa ukucindezeleka kwe-osmotic nokusiza ekubuyiseleni ukulimala okuncane, ikakhulukazi ezinhlanzini zamanzi ahlanzekile. Kodwa-ke, ukusetshenziswa kwayo kumele kube nokuqapha, kuhambisane nezimo zezinhlobo kanye nokukhula, futhi akufanele kuthathe indawo yokuthuthukiswa kwekhwalithi yamanzi. Ngaphezu kwalokho, ukusetshenziswa kwemithi noma amakhemikhali kufanele kusekelwe ekuxilongweni okucacile ukuze kugwenywe ukwenza isimo sezinhlanzi sibe sibi kakhulu.

FUNDA  Ubudlelwano phakathi kokudoba kanye noshintsho lwesimo sezulu

Ukuqinisa ukukhuthazela kwezinhlanzi

Ngaphandle kokunciphisa izinto ezibangela ukucindezeleka, ukuqinisa amasosha omzimba ezinhlanzi nakho kubalulekile. Izinyathelo zokuphepha kwezilwane ezifana nokuhlukaniswa kwembewu, ukubulala amagciwane emishinini, kanye nokufinyelela okuvinjelwe echibini kuzonciphisa ingozi yezifo, okuvame ukwenzeka lapho izinhlanzi zicindezelekile. Ukukhetha imbewu esezingeni eliphezulu emthonjeni othembekile nakho kubalulekile, njengoba imbewu enempilo ikwazi ukumelana nezinguquko zemvelo.

Abanye abalimi basebenzisa nokudla okusebenzayo, njengokwengeza i-vitamin C, i-vitamin E, noma ezinye izinto zokuvuselela amasosha omzimba ukusiza izinhlanzi zibhekane nokucindezeleka. Lezi zithako zingaba usizo, ikakhulukazi ngezikhathi ezibucayi njengokufaka isitokwe ekuqaleni, ngemva kokuhlukanisa, noma ngesikhathi sezulu esingalindelekile. Kodwa-ke, izithako aziyona ikhambi eliyinhloko uma ikhwalithi yamanzi iphansi noma ubuningi besitokwe buphezulu kakhulu. Isisekelo sihlala silawulwa kahle kwemvelo.

Isiphetho

Ukuphatha ukucindezeleka ezinhlanzini ezifuywayo kuyinhlanganisela yokuqonda i-biology yezinhlanzi nokusebenzisa ukuphathwa kwepulazi okuhlelekile. Izimbangela ezivamile zokucindezeleka zifaka phakathi ikhwalithi yamanzi engazinzile, ukuminyana ngokweqile, ukudla okungafanele, kanye nokuphathwa kabi. Izimpawu zokucindezeleka zingabonakala ngokuziphatha, isimo somzimba, kanye nokusebenza okunciphile. Ukuvimbela ngokuqapha ikhwalithi yamanzi, ukuphathwa kobuningi, ukuphathwa kokudla, kanye nezinqubo zokudlulisa ezifanele kuyindlela ephumelela kakhulu. Lapho kuvela ukucindezeleka okukhulu, ukungenelela okusheshayo njengokufaka umoya-mpilo, ukujwayela, kanye nokuphathwa ngobumnene kungasindisa izinhlanzi. Ngokusebenzisa amasu afanele, abalimi bangathuthukisa impilo yezinhlanzi, banciphise ukufa, futhi ekugcineni bandise umkhiqizo kanye nenzuzo.

Shiya amazwana