Ukubaluleka kokudla okunempilo kwamazinyo

Ukubaluleka Kokudla Okunomsoco Empilweni Yamazinyo

Impilo yamazinyo ivame ukuhlotshaniswa nokuxubha, ukusebenzisa i-floss, kanye nokuhlolwa kwamazinyo njalo. Kodwa-ke, kunesinye isici esibalulekile esifanayo: ukudla okunomsoco. Lokho esikudlayo nsuku zonke kuthinta ngqo amandla e-enamel yethu (ungqimba lwangaphandle lwamazinyo ethu), impilo yezinsini, ukukhiqizwa kwamathe, kanye nekhono lemizimba yethu lokulwa namagciwane abangela ukubola kwamazinyo kanye ne-gingivitis. Ngokudla okufanele, asivimbeli nje kuphela imigodi kodwa futhi sigcina amandla ezicubu ezisekelayo zamazinyo ethu futhi sivimbele izinkinga zomlomo zesikhathi eside.

Ubudlelwano Phakathi Kokudla Okunomsoco Nempilo Yomlomo

Umlomo "uyindawo yokungena" yokudla, ngakho-ke izicubu ezikuwo zizwela kakhulu ikhwalithi yokudla okunomsoco. Ukudla okunempilo kusiza umzimba ukuthi wakhe futhi ulungise izicubu, okuhlanganisa izinsini kanye nethambo lomhlathi. Ngokuphambene nalokho, ukuntuleka kokudla okuthile kungabangela ukopha kwezinsini, izilonda zomlomo eziphindaphindayo, umoya omubi, ukwanda kokuguguleka kwe-enamel, kanye nokwanda kwezifo. Ngaphezu kwalokho, ukusetshenziswa ngokweqile koshukela nama-carbohydrate alula kuqinisa amabhaktheriya asema-plaque, akhiqize ama-asidi alimaza i-enamel futhi aholele emigodini.

Indima Yamathe Nokudla Okunomsoco

Amathe ayisivikelo semvelo samazinyo. Umsebenzi wawo ukuqeda ama-asidi, ukusiza ekuhlanzeni imfucumfucu yokudla, nokuthwala amaminerali angalungisa i-enamel ngokuvuselela amaminerali. Ukudla okunomsoco kanye nomswakama kuthinta ukukhiqizwa kwamathe. Lapho umzimba uphelelwa amanzi emzimbeni noma uphuza njalo iziphuzo ezine-caffeine kanye notshwala (ezivame ukomisa umlomo), ukukhiqizwa kwamathe kuyancipha. Umlomo owomile kwandisa ingozi yokubola kwamazinyo kanye nokutheleleka ngoba amagciwane achuma kalula ngaphandle kwalesi "sihlanzi" semvelo.

Izakhamzimba Eziyinhloko Ezigcina Amazinyo Nezinsini

1. I-Calcium: Isisekelo Samazinyo Namathambo Aqinile
I-calcium yaziwa njengeminerali eyinhloko eyakha amathambo namazinyo. Nakuba amazinyo “engaphili” njengamathambo, izakhiwo zawo ezisekelayo—ikakhulukazi umhlathi—zidinga i-calcium ukuze zihlale ziqinile. Ukuntuleka kwe-calcium kungenza amathambo asekelayo abe buthaka, okwenza amazinyo athambekele kakhulu ekukhululekeni noma ezinkingeni lapho esekhulile.

FUNDA  Izinketho zokubulala izinzwa zasendaweni ekuhlinzeni ngomlomo

Imithombo ye-calcium: ubisi, iyogathi, ushizi, ama-anchovies, ama-sardine, i-tofu, i-tempeh, imifino eluhlaza (njenge-kale ne-broccoli), kanye nemikhiqizo eqinisiwe.

2. I-Vitamin D: Isiza Ukumuncwa Kwe-Calcium
I-Vitamin D isiza umzimba ukuthi umunce i-calcium ngendlela efanele. Ngaphandle kwe-vitamin D eyanele, ngisho nokudla i-calcium eningi ngeke kube nenzuzo kangako. I-Vitamin D nayo idlala indima ohlelweni lokuzivikela komzimba, isiza umzimba ukulwa nokuvuvukala kanye nokutheleleka kwezinsini.

Imithombo yevithamini D: ukuchayeka elangeni lasekuseni, izinhlanzi ezinamafutha (i-salmon, i-mackerel), izikhupha zamaqanda, nobisi oluqinisiwe.

3. I-Phosphorus: Umngane we-Calcium ekwakhiweni kwe-enamel
I-phosphorus isebenza kanye ne-calcium ukwakha i-mineral eyinhloko eyakha i-enamel, i-hydroxyapatite. Ibhalansi ye-calcium ne-phosphorus ibalulekile ekugcineni amandla nokuqina kwesakhiwo samazinyo.

Imithombo ye-phosphorus: inyama, inkukhu, inhlanzi, amaqanda, amantongomane, kanye nembewu.

4. I-Vitamin C: Isihluthulelo Sempilo Yezinsini
I-Vitamin C ibalulekile ekwakhekeni kwe-collagen, iphrotheni egcina izinsini ziqinile futhi zinwebeka. Ukuntuleka kwe-vitamin C kungabangela izinsini ukuthi zophe kalula, zivuvuke, futhi zibe sengozini yokutheleleka. Ezimweni ezimbi kakhulu, ukuntuleka kwe-vitamin C kungaholela ezinkingeni ezinkulu ngezicubu zomlomo.

Imithombo yevithamini C: amawolintshi, i-guava, i-kiwi, ama-strawberry, i-papaya, upelepele, utamatisi, kanye ne-broccoli.

5. I-Vitamin A: Igcina ungqimba lwe-Oral Mucosal
I-Vitamin A isekela impilo ye-mucosa yomlomo, isiza ekukhiqizweni kwamathe futhi iqinise ukumelana kwezicubu nokucasuka. I-mucosa enempilo yenza umlomo umelane kakhulu namanxeba, izilonda ezibangelwa yi-canker, kanye nezifo.

Imithombo yevithamini A: izaqathe, ubhatata, ithanga, isipinashi, isibindi namaqanda (ngesimo se-retinol), kanye nemifino nezithelo eziluhlaza okotshani (i-beta-carotene).

6. I-Vitamin K: Isiza Inqubo Yokugoqa Igazi kanye Nempilo Yamathambo
I-Vitamin K idlala indima ekuqineni kwegazi kanye nokwakheka kwamathambo. Ukuze kutholakale impilo yezinsini, i-vitamin K iyasiza ekunciphiseni ingozi yokopha isikhathi eside futhi isekele ukuphulukiswa kwezicubu.

FUNDA  Ukwelashwa kwe-gingivitis yemvelo

Imithombo yevithamini K: isipinashi, i-kale, i-broccoli, iklabishi, neminye imifino eluhlaza.

7. I-Magnesium ne-Zinc: Ukululama kanye nokungavikeleki komzimba
I-magnesium isekela ukwakheka kwamathambo futhi isiza ukusebenza kwama-enzyme ahlukahlukene emzimbeni. Okwamanje, i-zinc yaziwa ngokusiza ukuphulukiswa kwamanxeba nokusekela amasosha omzimba, okubalulekile ekulawuleni ukukhula kwamagciwane emlonyeni kanye nokusheshisa ukululama kwe-gingivitis noma izilonda ze-canker.

Imithombo ye-magnesium: amantongomane, imbewu, okusanhlamvu okuphelele, imifino eluhlaza.
Imithombo ye-zinc: inyama, ukudla kwasolwandle, amantongomane, amaqanda, kanye nembewu yethanga.

Ukudla Okusekela Impilo Yamazinyo

Ngaphandle kokugxila kumavithamini namaminerali, kunezinhlobo zokudla ezivame “ukungabi namazinyo”:

1. Imikhiqizo yobisi (engenashukela omningi): iqukethe i-calcium, i-phosphorus, kanye neprotheni esiza ekuvuseleleni i-enamel.
2. Imifino nezithelo eziklwebhekile (ama-apula, izaqathi, i-celery): zikhuthaza ukukhiqizwa kwamathe futhi zisize ekuhlanzeni izinyo ngomshini.
3. Amantongomane nembewu: imithombo yamaminerali namafutha anempilo asekela impilo yezicubu.
4. Izinhlanzi ezinamafutha: zinovithamini D omningi kanye ne-omega-3 okungasiza ekunciphiseni ukuvuvukala.
5. Amanzi: agcina umswakama, asiza ukuhlanza umlomo, futhi asekele ukukhiqizwa kwamathe.

Ukudla Nemikhuba Elimaza Amazinyo

Amanye amaphethini okusetshenziswa angasheshisa ukubola kwamazinyo, ikakhulukazi uma kuhambisana nokungahlanzeki komlomo:

1. Ukudla okushukela noshukela: amaswidi, amakhekhe, iziphuzo ezinoshukela, kanye ne-boba kungandisa ukukhiqizwa kwe-asidi ngamagciwane.
2. Ama-carbohydrate alula anamathelayo: njengamabhisikidi, isinkwa esimhlophe, noma ama-chips; anamathela kalula emazinyweni futhi abe ukudla kwamagciwane.
3. Iziphuzo ezine-asidi: i-soda, iziphuzo zamandla, kanye namajusi athile apakishiwe angagugulisa i-enamel (ukuguguleka).
4. Ukudla ukudla okulula kakhulu: akugcini nje ngokuthi udlani, kodwa nokuthi udla kangaki. Ukudla okulula njalo kuveza amazinyo akho ku-asidi eningi.
5. Ukubhema notshwala: kwenza impilo yezinsini ibe yimbi, kubangele umlomo owomile, futhi kwandisa ingozi yesifo se-periodontal.

FUNDA  Ukukhetha izinhlobo ze-x-ray zamazinyo

Amathiphu Awusizo Okulondoloza Ukudla Okunomsoco Kwamazinyo Anempilo

Ukuze uzizwe ngempela izinzuzo zokudla okunempilo empilweni yakho yamazinyo, ungasebenzisa lezi zinyathelo ezilula ezilandelayo:

– Yidla ukudla okuningi okugcwele nokulinganiselayo: inhlanganisela yamaprotheni, imifino, izithelo, nama-carbohydrate ayinkimbinkimbi.
– Nciphisa ushukela owengeziwe, ikakhulukazi eziphuzweni. Uma ufisa into emnandi, yidle ngesikhathi sokudla kunokuba uyidle njalo.
– Qedela ukudla kwakho ngamanzi: kusiza ukuhlanza izinsalela zokudla futhi kunciphise isimo somlomo.
– Yidla ukudla okulula okungenangozi emazinyweni: njengoshizi, iyogathi engenashukela, amantongomane, noma izithelo ezintsha (hhayi izithelo ezomisiwe ezimnandi).
– Naka izimo ezikhethekile: izingane, abesifazane abakhulelwe, kanye nabantu asebekhulile badinga ukunakekelwa okwengeziwe ngoba izidingo zabo zokudla okunempilo kanye nengozi yokubola kwamazinyo kungahluka.
– Qhubeka nokunakekela okuyisisekelo: ukudla okunomsoco akuthathi indawo yokuxubha kabili ngosuku nge-fluoride toothpaste, i-flossing, kanye nokuhlolwa njalo nodokotela wamazinyo.

Isiphetho

Ukudla okunempilo kuyinsika ebalulekile ekugcineni amazinyo nezinsini ziphilile. I-calcium, i-vitamin D, i-phosphorus, i-vitamin C, i-vitamin A, i-vitamin K, i-magnesium, ne-zinc kudlala indima enkulu ekuqiniseni i-enamel, ukugcina izinsini ziphilile, nokusiza umzimba ukulwa nokutheleleka. Ngokuphambene nalokho, ukusetshenziswa ushukela ngokweqile, iziphuzo ezine-asidi, kanye nokudla okulula njalo kungasheshisa ukubola kwamazinyo. Ngokudla okulinganiselayo kanye nemikhuba emihle yokuhlanzeka, amazinyo angahlala eqinile futhi enempilo kuze kube yilapho esegugile. Ekugcineni, ukumamatheka okunempilo akuyona nje imiphumela yokuxubha amazinyo akho, kodwa futhi nokukhetha ukudla okwenzayo nsuku zonke.

Shiya amazwana