Umphumela Wemikhuba Yokudla Engaphilile Emzimbeni

Umphumela Wemikhuba Yokudla Engaphilile Emzimbeni

Ukudla kuyisisekelo sempilo. Umzimba udinga amandla, amaprotheni, amafutha anempilo, ama-carbohydrate ayinkimbinkimbi, amavithamini, amaminerali, kanye ne-fiber ukuze kusebenze kahle izitho zomzimba. Kodwa-ke, izindlela zokuphila zesimanje zivame ukukhuthaza abantu ukuba bakhethe ukudla okusheshayo, iziphuzo ezinoshukela omningi, ukudla okulula okucutshungulwe kakhulu, kanye nezinhlelo zokudla ezingajwayelekile. Ukudla okungenampilo akuholeli nje ekuzuzeni isisindo kodwa futhi kuthinta cishe zonke izinhlelo emzimbeni—kusukela ku-metabolism kanye nokugaya kuya empilweni yengqondo. Nazi imiphumela ebalulekile okudingeka iqondwe ukuze sikwazi ukuqaphela kakhudlwana futhi sishintshe imikhuba yethu yokudla ibe ngcono.

1. Ukukhuluphala kanye nokukhuluphala ngokweqile

Umphumela osobala kakhulu wokudla okungenampilo ukukhuluphala. Ukudla okunama-calorie amaningi, okunezakhamzimba ezincane—njengokudla okuthosiwe, ukudla okusheshayo, namaswidi—kungaholela kalula ekudleni kwamandla angaphezu kwezidingo zomzimba. Lapho ukudla kwamandla kudlula ukusetshenziswa kwamandla, umzimba uwagcina njengamafutha. Ukukhuluphala bese kwandisa ingozi yezinye izifo ezahlukahlukene, njengomfutho wegazi ophakeme, isifo sikashukela sohlobo 2, kanye nezinkinga zamalunga. Ngaphezu kwalokho, ukukhuluphala kungathinta nekhwalithi yokulala futhi kunciphise amandla, kwenze umuntu angabi nandaba, kuqhubeke nomjikelezo wezinkinga.

2. Izinkinga zikashukela egazini kanye nengozi yesifo sikashukela

Ukudla ushukela ngokweqile, iziphuzo ezinoshukela, kanye nama-carbohydrate acwengekile (njengesinkwa esimhlophe, amakhekhe, noma ama-noodle asheshayo) kungabangela ukwanda koshukela egazini. Umzimba usabela ngokukhiqiza i-insulin ukuze wehlise amazinga kashukela egazini. Uma lesi simo siqhubeka, amangqamuzana omzimba angaba angasabeli kahle ku-insulin (ukumelana ne-insulin). Ngokuhamba kwesikhathi, ukumelana ne-insulin kungakhula kube isifo sikashukela sohlobo 2. Isifo sikashukela singaphezu nje kokuthi "ushukela ophezulu egazini," kodwa singaholela ezinkingeni ezinkulu njengokulimala kwemizwa, izinkinga zokubona, amanxeba okuphola kancane, ngisho nesifo sezinso.

3. I-cholesterol ephezulu nesifo senhliziyo

Ukudla okunamafutha agcwele kanye nama-trans—okuvame ukutholakala ekudleni okusheshayo, ekudleni okuthosiwe, kanye nokudla okuhlukahlukene okupakishiwe—kungandisa i-cholesterol “embi” (LDL) futhi kwehlise i-cholesterol “enhle” (HDL). Lokhu kusheshisa ukunqwabelana kwe-plaque emithanjeni yegazi (i-atherosclerosis). Lokhu kunciphisa ukugeleza kwegazi futhi kwandisa ingozi yesifo senhliziyo kanye nesifo sohlangothi. Lesi simo sivame ukubhebhethekiswa ukudla usawoti ngokweqile, okuholela ekucindezelekeni kwegazi okuphezulu. Ukuhlanganiswa kwe-cholesterol ephezulu kanye nomfutho wegazi ophakeme kuyisici esikhulu esiyingozi sesifo senhliziyo.

FUNDA  Ukudla Okuqukethe I-Iron Eningi

4. Umfutho wegazi uyakhuphuka ngenxa yosawoti omningi

Ukudla okucutshungulwe kabusha kuvame ukuba ne-sodium eningi, kokubili okuvela kusawoti kanye nezilondolozi. I-sodium eningi ingabangela ukuthi umzimba ugcine uketshezi futhi wandise umthamo wegazi, okuholela ekucindezelweni kwegazi okuphezulu. Umfutho wegazi ophakeme ngokuvamile awunazo izimpawu ekuqaleni, kodwa ungalimaza kancane kancane imithambo yegazi. Uma ingelashwa, umfutho wegazi ophakeme wandisa ingozi yokuhlaselwa yinhliziyo, ukwehluleka kwenhliziyo, isifo sohlangothi, kanye nokulimala kwezinso. Ukudla i-sodium eningi kuvame "kufihlwa" kumasoso, ukudla okusheshayo, ama-cracker, kanye nokudla okulula okunosawoti, ngakho abantu abaningi abaqapheli ukuthi badla kakhulu.

5. Izinkinga zokugaya ukudla: ukuqunjelwa kuya ezinkingeni zesisu

Ukudla okungenawo ama-fiber amaningi ngenxa yokuntuleka kwemifino, izithelo, amantongomane, kanye nokusanhlamvu kungabangela ukuqunjelwa. I-fibre isiza ukuhamba kwamathumbu futhi igcina ibhalansi ye-microbiota (amabhaktheriya awusizo) endleleni yokugaya ukudla. Ngaphezu kokuqunjelwa, ukudla okungajwayelekile noma ukudla ngokweqile ukudla okubabayo, okunamafutha, kanye ne-acid kungabangela izikhalazo zesisu njengezilonda, ukuqunjelwa, kanye ne-acid reflux (GERD). Lapho ukugaya ukudla kuphazamiseka, ukumuncwa kwezakhamzimba nakho akulungile, okuholela ekukhathaleni nasekunciphiseni ukukhuthazela.

6. Ukuntuleka kokudla okunomsoco naphezu kokudla kakhulu (ukungondleki okufihliwe)

Ukudla okungenampilo kuvame ukuholela esimweni esibizwa ngokuthi "ukungondleki okufihliwe": umuntu ubonakala edla kahle, ngisho edla ngokweqile, kodwa empeleni untula amavithamini namaminerali abalulekile. Isibonelo, ukudla ukudla okuningi okucutshungulwe kakhulu kungaholela ekungadlini ngokwanele amavithamini A, C, no-D, insimbi, i-calcium, ne-magnesium. Ukuntuleka kwensimbi kungaholela ekulahlekelweni yigazi kanye nokukhathala, kuyilapho ukuntuleka kwe-calcium ne-vitamin D kungenza amathambo abe buthaka. Ukuntuleka kwe-fiber nama-antioxidants avela ezithelweni nasemifino nakho kwenza umzimba ube sengozini yokuvuvukala kanye nezifo ezingamahlalakhona.

7. Imiphumela empilweni yesikhumba kanye nokuguga ngaphambi kwesikhathi

FUNDA  Ukudla Okunomsoco Okulinganiselayo Kwabesifazane Abakhulelwe

Isikhumba sibonisa isimo sempilo yomzimba. Ukudla okunoshukela omningi kungabangela i-glycation, inqubo lapho ushukela omningi ubopha khona amaprotheni afana ne-collagen, kunciphisa ukuqina kwesikhumba. Ngenxa yalokho, isikhumba sibonakala sibuthakathaka futhi kuvela imigqa emincane ngokushesha. Ngaphezu kwalokho, ukudla ukudla okunamafutha agcwele kanye nokudla okucutshunguliwe kungabangela ukuvuvukala, kube kubi kakhulu kwabanye abantu. Ukuntuleka kwamavithamini namaminerali, ikakhulukazi i-vitamin C, E, kanye ne-zinc, nakho kuthinta ikhono lesikhumba lokuzilungisa nokulwa nama-free radicals.

8. Ukunciphisa ukumelana komzimba

Isimiso somzimba sokuzivikela sidinga ukudla okunempilo okuphelele ukuze sisebenze kahle. Ukuntuleka kwamaprotheni, i-zinc, i-selenium, namavithamini A, C, no-D kungenza buthaka izivikelo zomzimba. Ukudla okunoshukela omningi nakho kungathinta kabi ibhalansi ye-gut microbiota, yize impilo yamathumbu ihlobene kakhulu nokuzivikela komzimba. Ngenxa yalokho, abantu abanokudla okungenampilo bavame ukugula kalula, bathathe isikhathi eside ukululama ezifweni, futhi basengozini enkulu yokuvuvukala okungapheli, okungabangela izifo ezahlukahlukene.

9. Ukuphazamiseka kwamandla, ukugxila, kanye nempilo yengqondo

Ukudla okungenampilo kungabangela ukuguquguquka okukhulu kwamandla. Uma udla ukudla okunoshukela noma ama-carbohydrate acwengekile, ushukela wakho wegazi ukhuphuka ngokushesha, kodwa bese wehla futhi, okukushiya uzizwa ubuthakathaka futhi ulambile. Lokhu kungaphazamisa ukugxilisa ingqondo nokukhiqiza. Ngaphezu kwalokho, ucwaningo lwanamuhla lukhombisa nokuxhumana phakathi kokudla okungekuhle kanye nengozi eyengeziwe yokuphazamiseka kwemizwelo njengokucindezeleka, ukukhathazeka, nokucindezeleka. Lokhu kungathonywa ukuvuvukala, ukungalingani kwe-microbiota yamathumbu, kanye nokuntuleka kwezakhamzimba ezidlala indima ekukhiqizweni kwama-hormone nama-neurotransmitters, njenge-serotonin.

10. Ingozi yesifo esingamahlalakhona sesikhathi eside

Iminyaka eminingi yemikhuba yokudla engaphilile yandisa ingozi yezifo ezingamahlalakhona, okuhlanganisa isifo senhliziyo, isifo sikashukela, isifo sohlangothi, isifo sesibindi esinamafutha, amatshe enyongo, kanye nezinye izinhlobo zomdlavuza. Isifo sesibindi esinamafutha, isibonelo, singabangelwa amakhalori amaningi, ushukela, namafutha. Ezigabeni zaso zokuqala, sivame ukuba nezimpawu, kodwa ngokuhamba kwesikhathi, singaqhubekela ekuvuvukeni nasekulimaleni kwesibindi. Okwamanje, ukudla i-fiber ephansi kanye nokudla ukudla okucutshunguliwe kakhulu nakho kuhlotshaniswa nengozi eyengeziwe yezifo zamathumbu amakhulu.

FUNDA  Uhlu Lokudla Okune-Vitamin C Eningi

Izinyathelo ezilula zokuqala ukuthuthukisa ukudla kwakho

Ukushintsha ukudla kwakho akudingeki kube yinto enzima ngosuku olulodwa. Izinyathelo ezincane nezihambisanayo zivame ukuphumelela kakhulu. Qala ngokwandisa ukudla kwakho kwemifino nezithelo ekudleni ngakunye, ufake amanzi esikhundleni seziphuzo ezinoshukela, bese ukhetha ama-carbohydrate ayinkimbinkimbi njengelayisi elinsundu, ama-oats, noma amazambane amnandi. Nciphisa ukudla kwakho okuthosiwe nokudla okusheshayo, futhi kwenze umkhuba ukufunda amalebula okudla okunempilo ukuze uqaphe ushukela, usawoti, namafutha agcwele. Isimiso sokudla esivamile, esihambisana nomsebenzi womzimba, naso sisiza ekuqiniseni ushukela egazini futhi sigcine isisindo esinempilo.

I-Penutup

Umthelela wokudla okungenampilo awubonakali nje kuphela esisindweni kodwa futhi uthinta i-metabolism, ukusebenza kwenhliziyo, umfutho wegazi, ukugaya ukudla, isikhumba, amasosha omzimba, ngisho nempilo yengqondo. Uma imikhuba emibi ivunyelwa ukuba iqhubeke isikhathi eside, kulapho ingozi yokulimala iba nkulu khona. Ngakho-ke, ukudla okulinganiselayo kuyindlela yokutshala imali yesikhathi eside ekhwalithini yokuphila. Ngokukhetha ukudla okuphelele, okucebile ngezakhamzimba kanye nokunciphisa ukudla okucutshungulwe kakhulu, sisiza umzimba ukuthi usebenze kahle futhi sinciphise ingozi yesifo esizayo. Uma kudingeka, ukubonisana nochwepheshe wezokudla kungasiza ekuthuthukiseni ukudla okungokoqobo okuhambisana nezidingo nezimo zomuntu ngamunye.

Shiya amazwana