Pulega o Fa'ama'i i Primates
O Primates—e aofia ai macaques siʻusiʻu uumi, macaques, orangutans, chimpanzees, ma le tele o isi ituaiga—e tutusa lelei lava o latou olaga ma tagata. O lenei vavalalata e lua ona taunuuga taua: e faigofie ona aʻafia primates i le tele o faʻamaʻi e aʻafia ai foʻi tagata, ma i se isi itu, e mafai e primates ona avea ma puna o faʻamaʻi (zoonoses) pe aʻafia foʻi e tagata (anthroponoses). O le mea lea, o le puleaina o faʻamaʻi i primates e manaʻomia ai se auala atoatoa, e amata mai i le puipuiga ma le vave iloa i le pulega faafomaʻi, i le puleaina o le lamatiaga o le aʻafia ai tagata ma isi manu. O lenei tusiga o loʻo talanoaina ai mataupu faavae autu ma faiga i le puleaina o faʻamaʻi i primates i totonu o le nofoaga e taofia ai, nofoaga e toe faʻaleleia ai, fale manu, ma nofoaga e suʻesuʻe ai.
1. Mataupu Faavae Autu o le Pulega o le Soifua Maloloina o Primate
E tatau ona faʻavae le puleaina o faʻamaʻi o primate i le manatu o le soifua maloloina o le faitau aofaʻi, nai lo le taulaʻi naʻo se tagata maʻi e toʻatasi. O lona uiga e tatau i pule ona mafaufau i tulaga o le siosiomaga i totonu o pa, le toʻatele o le faitau aofaʻi, le lelei o meaʻai ma le vai, amioga faʻaagafesootai, ma faiga faʻavae mo le puipuiga o meaola. O primate o manu faʻaagafesootai; o le atuatuvale mai le tuʻua toʻatasi, feeseeseaiga faʻasolosolo, poʻo se siosiomaga e le tele se faʻaosofia e mafai ona faʻaitiitia ai le puipuiga ma faʻatupuina ai faʻamaʻi.
O se auala aoga e masani ona tuufaatasia:
– Puipuiga (puipuiga, puipuiga fa'alenatura, karantina, tumama).
– Siakiina masani (siakiina o le soifua maloloina faavaitaimi, mata'ituina o amioga ma le fia 'ai).
– Su'esu'ega vave ma sa'o (su'ega fale su'esu'e, ata pe a maua).
– Togafitiga ma tausiga lagolago.
– Pulega o le siosiomaga ma le soifua manuia (fa'aleleia atili, puleaina o le atuatuvale).
– Saogalemu o tagata faigaluega (PPE, SOP e fa'atatau i le fesoota'i ma manu, a'oa'oga e uiga i le zoonosis).
2. Puipuiga Fa'aletino ma le Karantina
O le laasaga aupito taua i le puipuia o faʻamaʻi pipisi o le puleaina lea o le ulufale mai o siama o faʻamaʻi. O le taofia o primates fou poʻo primates ua toe foʻi mai le faʻasaʻolotoina/toe faʻaleleia e manaʻomia ai ni tulafono faʻatonutonu faigata. O le taofia e masani ona aofia ai:
– Umi o le taimi e taofia ai e tusa ai ma le iloiloga o tulaga lamatia (e masani lava 14–30 aso pe sili atu, e fuafua i le faʻamaʻi o loʻo aʻafia ai).
– Su'esu'ega fa'aletino atoa ma fa'amaumau tulaga muamua.
– Su'ega o parasiita (fa'asologa o otaota), su'esu'ega masani o le toto, ma su'ega fa'apitoa o fa'ama'i pe a maua.
– Mata'ituina i aso ta'itasi: vevela, 'ai, mafiafia o otaota, tale/mafatua, manu'a, gaioiga.
E aofia ai fo'i i le puipuiga fa'alenatura le vaevaeina o mea e fafaga ai ma fa'amamā ai i le va o pa, fa'atulagaina o galuega (mai vaega soifua maloloina i vaega karantina/ma'i), ma faiga masani e fa'amamā ai.
3. Fa'ama'i Pipisi Masani i Primates
a) Fa'ama'i o le ala manava
E faigofie ona a'afia tama'i manu i fa'ama'i pipisi o le manava e mafai ona vave salalau, aemaise lava i nofoaga e to'atele tagata pe le lelei fo'i le ea e fa'aleleia ai le ea. O fa'ailoga masani e aofia ai le mafatua, tale, tafe mai o le isu, vaivai, ma le leai o se mana'o e 'ai. Talu ai e tele siama e feso'ota'i ma tagata, e taua tele le fa'atapula'aina o fesoota'iga ma le ofuina o ufimata e tagata e tausia. O le puleaina e aofia ai le vavae'eseina, togafitiga lagolago (fa'asusu, mea'ai), ma togafitiga fa'apitoa e fa'atatau i le fa'amaoniga a se foma'i manu.
b) Fa'ama'i o le manava
O le manava tata o se faʻafitauli tele i manu laiti, e mafua mai i suiga faʻafuaseʻi i meaʻai, atuatuvalega, faʻamaʻi pipisi/viral, poʻo parasites. E manaʻomia le vave vaʻaia o le manava tata auā e mafai ona oʻo atu ai i le leai o se vai i le tino. O le puleaina e aofia ai:
– Vavaeese tagata pe afai e masalomia ua pipisi.
– Fa'asusu i le gutu/fa'ama'i toto pe a mana'omia.
– Su'esu'ega o otaota mo parasite ma siama.
– Iloilo le mama o mea'ai, vai, ma le pa.
c) Tuberkulosis ma isi faʻamaʻi tumau
E mafai e nisi o manu fe'ai ona a'afia i fa'ama'i tumau e iai ni ona a'afiaga tumau, e aofia ai fa'ama'i e mafua mai i manu fe'ai. E taua tele le vave iloa e ala i su'esu'ega masani ma iloiloga faafoma'i. O le puleaina o mataupu tumau e masani ona mana'omia ai fa'ai'uga faigata o le pulega, e pei o le vavae'ese mo se taimi umi, togafitiga fa'apitoa, po'o ni faiga fa'avae fa'apitoa o tagata e fa'avae i luga o tulafono faatonutonu ma amioga mama.
d) Fa'ama'i pa'u ma manu'a
E taatele fa'ama'i pipisi o le pa'u, fa'ama'i pipisi o siama, ma manu'a mai misa po'o fe'ese'esea'iga i totonu o le pa. O auala e puipuia ai e aofia ai le fa'aleleia atili o le mamanu o le pa e fa'aitiitia ai tulimanu ma'ai, fa'aleleia atili o le siosiomaga e fa'aitiitia ai le osofa'iga, ma le tausiga lelei o manu'a. E tatau ona mata'ituina manu'a tatala ona o le lamatiaga o le fa'ama'i pipisi lona lua.
4. Puleaina o Parasite
E mafai e parasite i totonu (anufe, protozoa) ma fafo (mite, utu) ona faʻaitiitia le tulaga o le tino, faʻaosofia ai le anemia, manava tata, ma faʻaitiitia ai le faʻaleleia o le fanautama. O se polokalame lelei e pulea ai e aofia ai:
– Siakiina masani o otaota (e.g. i masina uma e 3–6, fetuunai mo le tulaga lamatia).
– O togafitiga fa'apitoa mo anufe e fa'avae i luga o taunu'uga o su'esu'ega, ae le na'o se faasologa masani, ina ia fa'aitiitia ai le lamatiaga o le tete'e.
– Pulega o le tumama: fa'amamāina vave o otaota, fa'amamāina o le eria, ma le puleaina o le susū o le pa.
– Puleaina o fa'ama'i pipisi: lago, mogamoga, ma isi manu fe'ai e mafai ona feavea'i fa'ama'i.
5. Mea'ai Taumafa, Tulaga Lelei o Mea'ai Fafaga, ma le Vai
E taua tele mea'ai i le puipuiga o le tino ma le toe malosi. E eseese mana'oga o primates e fuafua i ituaiga, tausaga, tulaga o le fanautama, ma le gaioiga. O le le lava o vitamini ma minerale e mafai ona o'o atu ai i fa'afitauli o le metabolism, fa'aletonu o le pa'u, gau o ponaivi, ma e o'o lava i le vaivai o le puipuiga o le tino.
O faiga lelei e aofia ai:
– Mea'ai eseese: fiber, fualaau 'aina, fualaau faisua, punaoa o porotini e tusa ai ma ituaiga.
– Teuina mamā o mea'ai a manu e puipuia ai le popole ma le fa'aleagaina.
– Vaiinu mamā ma siaki lelei pe a mafai.
– Pulea lelei o le taumafa e puipuia ai le puta tele, aemaise lava i primate e le o toaga.
6. Soifua Manuia ma le Puleaina o le Lotovaivai
E mafai e le atuatuvale tumau ona faʻateteleina ai le faigofie ona aʻafia i faʻamaʻi. Talu ai o primates e atamamai ma fegalegaleai, latou te manaʻomia le faʻamalosiauina o le mafaufau ma se fausaga faʻaagafesootai mautu. O le faʻaleleia atili i le tulaga o mea e fafaga ai paso, nofoaga eseese, mea e faʻaaoga mo le suʻesuʻeina saogalemu e mafai ona faʻaitiitia ai amioga masani ma le faʻasauā.
E tāua foʻi le puleaina o le va fealoaʻi: o le lē fetaui o tagata e lē fetaui e mafai ona oʻo atu ai i misa ma manuʻaga tuga. O le mataʻituina o amioga i aso taʻitasi e fesoasoani e iloa vave ai feeseeseaiga.
7. Su'esu'ega, Mata'ituina, ma Fa'amaumauga Fa'afoma'i
O le suʻesuʻeina o faʻamaʻi i primates e masani ona faigata ona e mafai ona latou natia faʻailoga. O le mea lea, e tatau ona aʻoaʻoina le aufaigaluega e iloa faʻailoga vave e pei o suiga i le tulaga, faʻaitiitia o fegalegaleaiga faʻaagafesootai, suiga i meaʻai, poʻo suiga i le leo.
O faʻamaumauga faafomaʻi lelei e aofia ai:
– Faasinomaga o le tagata lava ia (ituaiga, tausaga, amataga).
– Tulaga o tui puipui ma taunuuga o suʻesuʻega.
– Talafaasolopito o le maʻi, togafitiga, ma le tali atu i ai.
– Fa'amaumauga o le mamafa fa'avaitaimi.
– Fa'amatalaga tau amioga ma le toe gaosia.
O le mata'ituina e fa'avae i fa'amaumauga e fa'afaigofie ai le iloiloga o aga masani o le soifua maloloina o tagata ma le vave iloa o fa'ama'i pipisi.
8. Pulega Fa'afoma'i ma le Vaeeseina
A ma'i se primate, o fuafuaga muamua e aofia ai le vaevaeina o manu, vavae'ese (pe a iai se lamatiaga o le pipisi), ma le fa'amautuina. I nofoaga talafeagai, o isi iloiloga e ono aofia ai su'ega toto, x-ray, ultrasound, ma su'ega fa'ama'i. O le vavae'ese e tatau ona fa'atumauina ai mafaufauga i le soifua manuia—mo se fa'ata'ita'iga, fa'atagaina le va'ai po'o le fa'alogo pe afai o le vavae'ese atoatoa fa'aagafesootai e matua faigata lava, ae o lo'o mafaufau pea i le lamatiaga o le pipisi.
E tatau ona i lalo o le vaavaaiga a foma'i manu le fa'aaogaina o vaila'au. E mafai e primates ona tali atu i ni fua fa'apitoa o vaila'au; e taua tele le mata'ituina o a'afiaga. I le fa'aopoopoga i togafitiga fa'apitoa, o le tausiga lagolago e pei o mea'ai fa'aopoopo, mafanafana, ma le puleaina o tiga e masani ona fuafua ai le manuia o le toe fa'aleleia.
9. Saogalemu o Leoleo ma le Puipuiga o Zoonoses
Ona o le lamatiaga o faʻamaʻi e lua itu i le va o primates ma tagata, e tatau i nofoaga ona i ai ni Taiala mo le saogalemu:
– Fa'aaogāina o PPE (ufimata, totigilima, mea e puipui ai mata pe a mana'omia).
– Faiga o le fufuluina o lima ma le fa'amamāina o siama.
– Faiga faavae e lē galue ai pe a ma’i, aemaise lava fa’ailoga o le mānava.
– A'oa'oga i le puleaina o le u/valu ma le lipotia o fa'alavelave.
– Pulega saogalemu o otaota faafoma'i ma otaota o tagata.
I nisi tulaga, o polokalame tau soifua maloloina a le aufaigaluega (e pei o siaki masani poʻo tui puipui e tusa ai ma fautuaga a le lotoifale) o se vaega foi lea o le puleaina o faʻamaʻi o primate.
10. Faaiuga
O le puleaina o faʻamaʻi i primates e manaʻomia ai se auala tuʻufaʻatasi e tuʻufaʻatasia ai le puipuiga o meaola, le mataʻituina masani o le soifua maloloina, meaʻai talafeagai, puleaina o parasite, ma le soifua manuia o manu. O le natura tulaga ese o primates o ni manu faʻaagafesootai ma atamamai e manaʻomia ai le gauai faapitoa i le atuatuvale ma le gaioiga a vaega. I le faʻaopoopoga i le puipuia o manu, o le pulega lelei e puipuia ai foʻi le aufaigaluega ma le lautele mai lamatiaga o manu. Faatasi ai ma faiga faʻatonutonu, tausiga saʻo o faʻamaumauga, ma le galulue faʻatasi i le va o fomaʻi manu, tausi, tagata suʻesuʻe amioga, ma pule o nofoaga, e mafai ona tausia lelei le soifua maloloina o primates ma e mafai ona puipuia vave faʻamaʻi pipisi.
Afai e te manaʻo ai, e mafai ona ou fetuʻunaʻi lenei tusiga i lou tulaga patino (fale manu, nofoaga e toe faʻaleleia ai orangutan, nofoaga e puipuia ai macaque siʻusiʻu uumi, poʻo se nofoaga e suʻesuʻe ai), faʻatasi ai ma le fausaga o le SOP, faʻataʻitaʻiga o le faʻasologa o suʻesuʻega, ma se lisi o mea faigaluega masani a le falemaʻi manu.