Põiklaine näidisküsimused

12 Contoh soal Gelombang Transversal

1. Persamaan gelombang transversal yang merambat pada suatu dawai y = 3 sin π (120 t – 0,4 x). Jika x dan y dalam cm dan t dalam detik, maka panjang gelombangnya adalah ….
A. 1 cm
U. 2 cm
U. 3 cm
P. 4 cm
E. 5 cm

Loe edasi

Teaduslik tähistus

Füüsikas tehtavad mõõtmised või arvutused ulatuvad väga väikestest osakeste suurustest, näiteks elektroni massist, kuni väga suurte suurusteni, näiteks Maa massini. Väga suurte objektide mõõtmistulemuste (näiteks Maa mass on ligikaudu 6 000 000 000 000 000 000 000 000 kg) või väga väikeste osakeste mõõtmistulemuste (näiteks elektroni mass on ligikaudu 0 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000,911 kg) kirjapanek nõuab suurt ruumi ja on sageli valesti kirjutatud. Selle probleemi lahendamiseks saame kasutada teaduslik tähistus.

Loe edasi

Füüsilised mõõtmed

Analüüs dimensi fisika dapat digunakan untuk memeriksa ketepatan penurunan persamaan. Dalam melakukan analisis dimensi, hanya besaran fisika berdimensi sama yang dapat saling ditambahkan, dikurangkan atau disamakan. Jika besaran fisika berdimensi sama maupun berbeda dikalikan, dibagi atau dipangkatkan, dimensi besaran-besaran tersebut juga dikalikan, dibagi atau dipangkatkan.

Loe edasi

Bernoulli seaduse näidisküsimused

5 Contoh soal Hukum Bernoulli

1 P1 dan v1 adalah tekanan dan kecepatan udara di atas sayap, P2 dan v2 adalah tekanan dan kecepatan udara di bawah sayap. Agar pesawat dapat terangkat maka maka syaratnya …
A. P1 = P2 dan v1 = v2
B. P1 < P2 dan v1 > v2
C. P1 < P2 dan v1 < v2
D.P.1 > P2 dan v1 > v2
E.P.1 > P2 dan v1 < v2
Arutelu:

Loe edasi

Oluliste numbrite näidisküsimused

8 Contoh soal Angka Penting

1. Panjang tali yang diukur oleh seorang siswa adalah 0,20350 m. Jumlah angka penting hasil pengukuran tersebut adalah…
A. dua
B. tiga
C. empat
D. lima
E. enam

Arutelu:
Jawaban yang benar adalah D. Yang termasuk angka penting adalah 2, 0, 3, 5, 0. Angka 0 yang terletak di depan koma bukan merupakan angka penting.

Loe edasi

Tihedus

Üks objekti olulisi omadusi on tihedus ehk tihedusnya. Lahe termin on tihedus. Tihedus on aine massi ja mahu suhe. Matemaatiliselt kirjutatakse seda järgmiselt:
ρ = m/V
(ρ loeb „rho“) on kreeka täht, mida tavaliselt kasutatakse tiheduse väljendamiseks, m on mass ja V on ruumala.
Rahvusvaheline ühikute süsteem tihedus on kilogrammid kuupmeetri kohta (kg/m3). CGS-ühikute, nimelt sentimeetrite, grammide ja sekundite puhul väljendatakse tihedusühikut grammides kuupsentimeetri kohta (gr/cm3).

Loe edasi

Miks tahked esemed veepinnal hõljuvad

Kas olete kunagi küsinud, miks tahked esemed veepinnal hõljuvad? Kork pannakse vette ja kork jääb ujuma. Teisest küljest, kui panna õmblusnõel või kivi vette, siis õmblusnõel või kivi vajub vette, isegi kui nõel või kivi on korgist väiksem. Millised tegurid põhjustavad... Tahked esemed võivad veepinnal hõljuda ?

Maa gravitatsioonijõud mõjub igale Maa pinnal asuvale objektile, seega on igal massiga objektil gravitatsioonijõud. Kui tahke objekti gravitatsioon (w) on väiksem kui ujuvus (FA) vesi, siis kui tahke objekt vette kastetakse, liigub see üles ja hõljub vee pinnal.

Loe edasi

Miks on mäe tipus külmem?

Kas olete kunagi mõelnud, miks on mäe tipus külmem? Mäetippudel või mägismaal on tavaliselt jahedam õhk kui madalikel või merepinna lähedal. Mida kõrgemal on koht merepinnast, seda külmem on seal õhk. Mäe tipus peaks õhk olema soojem, sest see on päikesele lähemal. Miks on mäe tipus külmem?

Vastavalt Newtoni gravitatsiooniseadusMaa gravitatsioonijõu suurus mingis asukohas on pöördvõrdeline Maa keskpunkti ja selle asukoha vahelise kauguse ruuduga. Seega, mida kaugemal asub asukoht Maa keskpunktist, seda väiksem on Maa gravitatsioonijõud selles asukohas. Teisisõnu, mida kõrgemal asub asukoht merepinnast, seda väiksem on Maa gravitatsioonijõud selles asukohas. Seega on Maa gravitatsioonijõud merepinna lähedal või madalikul asuvas asukohas suurem kui Maa gravitatsioonijõud mägismaal või mäetipul.

Loe edasi

Ujuvus

UjuvusLakukan percobaan berikut.

Gantungkan sebuah beban pada dinamometer lalu catat hasil pengukuran berat beban yang ditunjukkan oleh dinamometer. Selanjutnya masukkan beban ke dalam air lalu catat berat beban yang ditunjukkan oleh dinamometer.

Bandingkan hasil pengukuran anda. Berat beban lebih besar ketika berada di dalam air atau ketika tidak berada di dalam air ? Mengapa ?  Diskusikan hasil percobaan ini dengan temanmu.

Loe edasi